Maksudeta: 1.45€
Keskvarajane determinantne sort, tõusmetest saagini 60-70 päeva. Taim on madal, kompaktne ja stabiilse viljakandega.
Vili lapikümar, vilja kaal 120-150 g, oranži värvusega, lihakas, magus ja säilib hästi. Vastupidav haigustele ja erinevale ilmastikule.
Enamikes kasvuhoonetes valmivad juunist sügiseni tomatid. Tomatid vajavad pidevat hoolt: suvel sagedast kastmist, kaitset mitmesuguste kahjurite ja haiguste eest, maitselt on aga oma tomatid palju paremad kui turult ostetud. Võimalik, et paljudele meeldib lihtsalt jälgida, kuidas tekivad ja muutuvad punaseks ja kollaseks rohelised pallikesed.
Kasvuhoones kasvatatakse kõrgeid sorte (ühevarrelisi), mis kasvavad kahe meetri kõrguseks ja rohkemgi.
MULD.
Tomateid peab kasvatama vahetult pinnases. Tõstetud peenardel on suurem saak. Sügisel viiakse pinnasesse turvas, ning väikeses koguses sõnnikut või komposti. Veidi aega enne istikute istutamist lisatakse pinnasesse mineraalväetised. Kahjuks arenevad pinnases kiiresti haigusttekitavad organismid ja kahjurid, nii, et iga kahe aasta tagant tuleb pinnas kas steriliseerida, või vahetada uue vastu.
Probleemid, mis on seotud pinnase kasutamisega, on kutsunud esile uute võimaluste otsimise tomatite kasvatamiseks kinnises krundis. Näiteks on selleks mugav kasutada 25 cm läbimõõduga lillepotte, täites selle kompostiga, ning mitte kasutades mineraalseid muldi.
Viimastel aastatel kasvatatakse tomateid üha sagedamini kompostiga täidetud kottides, mis on küll mugav, kuid nõuab läbimõeldud süsteemi kastmiseks.
SEEMNETE KÜLV JA ISTIKUTE ISTUTAMINE: suures koguses istikute kasvatamisel külvatakse seemned hõredalt kasti, kattes seemned pealt mullaga, niisutatakse ja hoitakse temperatuuril mitte alla +16°C. Kui tõusmetel ilmuvad kaks pärislehte, pikeeritakse nad 9 cm turbapottidesse.
Kui on vaja vähe taimi, ostetakse usaldusväärselt müüjalt istikud või külvatakse kahe seemne kaupa 8cm läbimõõduga turbapottidesse. Nõrgad taimed eemaldatakse.
Kui istikud on 15-20 cm kõrgused, ning esimese kobara õied hakkavad avanema, istutatakse taimed kompostikottidesse, pottidesse, või pinnasesse 50 cm vahedega.
Köetavasse kasvuhoonesse, kus öine temperatuur on +9..+11°C, istutatakse istikud veebruari lõpus- märtsi alguses, seemned on sel juhul külvatud juba detsembris- jaanuaris. Esimene saak on mais- juunis.
Mitteköetavasse kasvuhoonesse istutatakse istikud mais, seemned on külvatud veebruari lõpus- märtsi alguses. Esimene saak juulis.
HOOLDUS: peavõrse seotakse toele, või suunatakse pingul vertikaalsele nöörile. Külgvõrsed eemaldatakse 2-3 cm pikkuselt. Kui taimed on umbes 1,2 m kõrgused, eemaldatakse allpool alumist kobarat lehed. Kogu hooaja jooksul eemaldatakse kolletunud lehed allpool kobaraid terava noaga. Kastetakse regulaarselt, muld peab olema pidevalt niiske. Ebaregulaarse kastmise tulemusena võivad tipuõied kõverduda, või viljad lõheneda. Iga kastmisega väetatakse tomativäetisega. Taimi, mis kasvavad kompostikottides, kastetakse tihedamini.
Paremaks tolmlemiseks piserdatakse taimi aegajalt, õisi raputatakse. Suvel õhutatakse kasvuhoonet regulaarselt, temperatuuril ei lasta tõusta üle +24°C. Kui taimed ulatuvad kasvuhoone katuseni, või peale seitsmenda kobara moodustamist, näpistatakse otsad ära, jättes kaks lehte ülemise kobara peale.
* Tomatisordid jagunevad determinantseteks ja indeterminantseteks.
Selliste keeruliste sõnadega nimetavad spetsialistid piiratud kasvuga (determinantsed) ja piiramatu kasvuga (indeterminantsed) taimi.
Lihtsamalt, indeterminantsete tomatisortide taimed kasvavad seni, kuni kliimatingimused seda lubavad.
Nende vars võib kasvada 5-7 meetri pikkuseks, ning isegi veel pikemaks.
Determinantsed sordid arenevad mõnevõrra teisiti. Peale neljandat-viiendat õisikut lõpeb võrsetipp õisikuga ja sellega lõpeb ka peavõrse kasv.
Soovi korral saab sellise taime pikkuskasvu jätkata. Selleks tuleb üks tipmistest külgharudest suunata vertikaalseks.
Hiljem muutub see peavõrse asendajaks, kuid ainult seni, kuni ka tema tipp lõpetab kasvamise.
Tomatite determinantsed sordid on üldjuhul kiiremini valmivad, kuid nende viljade suurus võib isegi ühes kobaras tugevalt erineda.
See on eriti märgata ebasobivate ilmade korral. Determinantseid taimi nimetatakse sageli lihtsalt madalakasvulisteks.
Nad ei ole tõesti kõrged, ning seepärast on neid mugav kasvatada väikestes kilekasvuhoonetes.
Siiski omandavad sellised taimed raskemini toiteelemente, ning seepärast vajavad nad sagedasemat pealtväetamist kui kõrgekasvulised sordid.
Üldjuhul on sordi kasvu iseärasused kirjas ka seemnepakil. Kui te sellist infot pakendilt ei leidnud, siis ei soovitata selliseid seemneid osta,
sest indeterminantset sorti on avamaal väga ebamugav kasvatada, samas determinantne vajab aga isegi kasvuhoones erilist hoolitsust.